Till "Kibray"

* Tilli istutavad peaaegu kõik aednikud, kuid roheliseks ja paksuks ei kasva see sugugi kõigil. Mõnikord ilmuvad peenardele vaid peenikesed kollaka või punaka varjundiga varred. Ja vahel ei tärka till üldse... 
Sellel näiliselt lihtsal kultuuril on omad saladused. Till kasvab rohelisena ainult orgaaniliste väetistega väetatud muldadel.
Enne külvi mulda ei lubjata ega lisata tuhka, muidu muutuvad istikud punaseks. Tilli ei tohi külvata varjulisse kohta: taimed venivad välja ja on kahvatud.
Selleks, et till enneaegselt ei "õitseks", püütakse mulda mitte liigselt kuivatada, hoides seda alati niiskena.
Enne istutamist peske seemned kuumas vees, nii pesete maha idanemist takistava eeterliku õli. Kontrollige idanevust, leotades neid 2—3 päeva märjas lapis. Kui seemned selle aja jooksul ei idane, kasutage neid maitseainena, istutamiseks need ei sobi. 
Väetage mulda huumusega (1/3 ämbrit 1 m² kohta), lisage 1 spl nitrofoskat või kompleksset mineraalväetist. Huumuse asemel võib vaod kasta lahjendatud lehmasõnnikuga vahekorras 1:10. 
Tilli võib külvata väga vara, umbes 1.—10. aprillil, otse jääkoorikule, kuid selliseks istutamiseks kasutatakse ainult kuivi seemneid. Kõige sagedamini külvatakse tilli 20.—25. aprillil. Parem on seda külvata mitte ühe reana, vaid laia 5 cm vaona. Seemned puistatakse sinna siksakiliselt, siis ei kuku taimed harvendamisel ümber. Vaod kastetakse eelnevalt, till külvatakse 1—2 cm sügavusele. Külvid kaetakse huumusega ja rohkem ei kasteta. Taimi harvendatakse 2—3 pärislehe faasis, jättes nende vahele 8—10 cm. Kasvuperioodil tilli ei väetata. Seda kastetakse kord seitsme päeva jooksul, kuuma ja kuiva ilmaga — kaks korda nädalas. Saak valmib 3—4 nädalat pärast tärkamist, kui rohelus jõuab 15—20 cm pikkuseni. See tõmmatakse välja koos juurtega.
Kõige aromaatsem on till õiepungade moodustumise ajal, kui selle latv pakseneb, kuid ta ei õitse veel. Sel ajal seda kuivatatakse, külmutatakse, marineeritakse või kasutatakse äädika maitsestamiseks. Seemneteks lõigatakse täielikult valminud õisikud. Neid hoitakse tihedalt suletud purgis, idanevus säilib 2—3 aastat. 
Korduvaid külve tehakse iga 15—20 päeva järel, viimane külv on soovitatav teha mitte hiljem kui 20. augustil.
Kõige sagedamini aednikud ei mõtle, millist tillisorti istutamiseks valida, kuid seda on väga oluline teada:
Gribovski — varajane sort, külvatakse varakevadel, pole ilma suhtes nõudlik.
Kibray — hiline sort, annab kile all head rohelust.
Zontik — sarnaneb Gribovskiga, kuid on saagikam.
Lesnogorodski — väga saagikas ja aromaatne, annab suurepärast rohelust isegi septembris.
Salyut — esimene Venemaa põõsassort. Kasvatamisel on harvendamine kohustuslik. Põõsaste saamiseks jäetakse taimede vahele 15—20 cm. Enne külvi soojendatakse seemneid 30 minutit kuumas vees (temperatuur +48—50 °C), seejärel jahutatakse külmas vees ja kuivatatakse.